Vaatasin Karuema soovitatud teistmoodi kuulutajatest videot ja kohati see tundus mulle nagu propagandana, kus kõik sarnaste maailmavaadetega moslemi mehed räägivad tarbimisest ning mis see on meie maailmaga teinud ja kuidas see on inimesi tarbima pannud.Mees habemega rääkis videos, et kogu see tarbimine on tekkinud vajadusest ja see vajadus ja tarbimine rikub meie elu ,kogukonda ja lähedasi.Ükskõik, mis religioonist oleme ja inimesed peaksid koostööd tegema ning ühinema.Kõige rohkem mis meid mõjutab ja õnnelikuks teeb on raha omamine ja edu.Mida rohkem meil raha on, seda õnnelikumad oleme.Samuti ütles, et põhjus miks me seda teeme ,on see, et arvame ,et rahaga saamegi õnnelikuks. Inimesed joovad ikka Coca Colat kuna nad on tarbijad ,mis siis ,et see hambaid rikub ja sisaldab meeletult suhkurt ja räägitakse, et see teeb paksuks jne.Mida rohkem meil asju on seda rohkem oleme tarbijaühiskonnas esikohal.
Olgu teatud asjadega ma olen tõesti nõus: Ma arvan ka ,et inimene ei vaja asju selleks , et olla õnnelik.Ta ei vaja 3autot, 2 maja.Inimene vajab täpselt nii palju kui ta suudab ära kasutada.Tarbimisvajadus muutunud needuseks ja see on meie esmane vajadus, kuidas hakkama saada ja ära elada.Tarbimine on nagu sõltuvuseks muutunud.Vaadakem kas või nüüd enne jõule ,mis juba toimub poodides.Inimesed ostavad kokku mingeid pointless väikseid vidinaid, selle asemel ,et teha hoopis midagi head- mõni heategu ehk.
Aga minu meelest see, mis tooniga ta rääkis oli vale.Ta nagu surus ainult enda mõtteid peale, et nii peabki olema ja teist varianti polegi.Tema meelest ameeriklased teevad valesti, et kokku ostavad erinevat kraami jne, olgu alati saab vähemaga, aga ega sellepärast ei pea inimesi maha tegema või nende peale näpuga näitama.Ma arvan, et ega me ei saa muuta inimesi, vaid tuleks muuta süsteemi.Ning samuti vb tuleks mõelda, mismoodi saaks inimeste vajadusi muuta.
Lugesin ka veidikene ühte bakatööd, mille autoriks Merilin Seepter ja pealkirjaks Kaubanduskeskuste representatsioon trükireklaamis ja ekspertintervjuudes.
Eesti ühiskonda iseloomustavad tavapärased tarbimisühiskonna korraldusmallid nagu
turumajandus, mille eelduseks on vajadus osta ja müüja, mis omakorda paneb aluse
tarbekaupade ringluse tähtsustusele; teoreetiliselt võrdsetele tarbimisvõimalustele ning
massile toodetud ja suunatud toodangu pakendamisele indiviidikesksetesse
turundussõnumitesse.Sellest tulenevalt on oma suur roll reklaamitööstusel kui ka
ostukeskustel e tarbimiseks mõeldud (linna)ruumilisel keskkonnal.
Tarbimine (kaupade, teenuste ostmine) pole iseenesest ainus viis tänapäeval rahuldamaks
tekkivaid vajadusi, kuid on kahtlemata domineeriv, ideoloogilise tagamõttega viis, mis
võimaldab struktureerida ja summutada teisi võimalusi suures ulatuses (Slater 1997: 9).
paradoksaalsust tõestab asjaolu, et kõik inimesed ei osale tarbijaühiskonnas samadel
tingimustel. Raha ja võim piiravad üsna otseselt ligipääsu tarbijakultuuri võimalustele.
Eesti kontekstist
Ta leidis samuti ka , et šoppamise” mõiste siiski seotud “rõivaste ja nt püsikaupade vaatamise-ostmisega ja ei hõlma toidu ja esmatarbekaupade teemat” (lk 2244), mille alla mahuvad Eesti kontekstis siis “šoppamise”
mõiste tõlgendused kui ‘esteetiline nauding, ajaveetmine’ ning ‘“šoppamine” kui ainult
ajaveetmine, ostukeskuses viibimine’.
Võibolla see ainuke ajaveetmiskoht on ka põhjus ,miks Eestis inimesed nädalavahetustel poodides käivad ja seda aega hoopis oma sõpradega, perega mujal ei veeda.
Comments